Windowsilt Linuxile – rahulikult ja samm-sammult
See leht on mõeldud inimesele, kes kasutab arvutit igapäevaselt, aga ei taha tehnilistesse üksikasjadesse süveneda. Selgitame, mis muutub ja mis jääb samaks.
Alustame algusest
Mis on Linux üldse?
Linux on arvuti operatsioonisüsteem – sama roll, mis Windowsil. See haldab arvuti riistvara, faile ja programme. Erinevus on selles, et Linuxist on palju erinevaid versioone ehk levitusi, mida saab tasuta kasutada ja mis on loodud avatud koodiga.
Tavakasutaja jaoks ei ole vahet, mis nime levitus kannab. Tema näeb töölauda, ikoone, brauserit ja faile. Sellel lehel räägime peamiselt Linux Mintist, sest see on ehitatud just sellise kasutaja jaoks, kes tuleb Windowsi maailmast.
Kolmes lauses
- Linux on tasuta operatsioonisüsteem, mida saab paigaldada ka vanemale arvutile.
- Igapäevased asjad – veeb, e-post, fotod, dokumendid – töötavad tavaliselt muudatusteta.
- Erandid puudutavad üksikuid Windowsi eriprogramme, millele tuleb leida asendus.
Põhjused
Miks inimesed üleminekut kaaluvad
Neid põhjusi on palju ja need on väga praktilised. Me ei ütle, et Linux on igale inimesele õige valik.
Vana arvuti saab uue elu
Kergem süsteem teeb aeglase arvuti jälle kasutatavaks ja lükkab uue ostmise edasi.
Ei pea maksma litsentside eest
Süsteem ja enamik rakendusi on tasuta. Uuendused on samuti tasuta.
Vähem tüütut tarkvara
Programmid paigaldatakse ühest kohast ja vaikimisi ei lisandu reklaame ega lisanõudmisi.
Kontroll oma arvuti üle
Näed, mida süsteem teeb, ja saad ise otsustada, millal uuendada.
Igapäevatöö
Mida sa Linuxis tegelikult teed
Kui oled harjunud tegema neid asju Windowsis, teed neid Linuxis samamoodi. Nupud võivad olla erinevas kohas.
Veeb ja e-post
Brauser (Firefox, Chrome, Brave) töötab Linuxis samamoodi nagu Windowsis. Kirju saab lugeda brauserist või e-posti programmiga, näiteks Thunderbirdiga.
Dokumendid ja tabelid
LibreOffice on kontoritarkvara, mis avab ja salvestab Wordi (.docx), Exceli (.xlsx) ja PowerPointi (.pptx) faile. Lihtsamad dokumendid liiguvad mõlemas suunas ilusti.
Fotod ja pilditöötlus
Fotode vaatamine, sorteerimine ja lihtne parandamine on Linuxis olemas nii pildivaataja kui ka programmidega nagu GIMP või Krita.
Failid ja kaustad
Failihaldur töötab nagu Windowsi Explorer. Kõvaketas, mälupulk ja võrguketas on samas kohas ja kopeerimine käib samamoodi.
Printerid ja skännerid
Paljud printerid töötavad Linuxis kohe. Mõned vajavad tootja tarkvara, mis tuleb eraldi paigaldada – see on tavaliselt ühekordne töö.
Varundus ja ülekandmine
Enne üleminekut tee varukoopia. Windowsi kaustad (Fotod, Dokumendid, Töölaud) on Linuxis samad failid ja need saab otse üle võtta.
Programmid
Levinumad Windowsi programmid ja nende asendused
Enamik asendusi on tasuta ja lihtsasti õpitavad. Kõik need ei ole täpselt sama moodi – see ongi kõige olulisem asi, mida ette teada.
| Windowsis | Linuxis | Märkus |
|---|---|---|
| Microsoft Word | LibreOffice Writer | Avab ja salvestab .docx faile. |
| Microsoft Excel | LibreOffice Calc | Tabelid ja lihtsamad valemid töötavad. |
| Outlook | Thunderbird või veebipost | Kontod saab seadistada mõlemas. |
| Windowsi fotovaatur | Pix või Shotwell | Fotode sorteerimine ja lihtne parandus. |
| Adobe Photoshop | GIMP või Krita | Võimalusterohked, kuid mõnevõrra teise loogikaga. |
| Notepad | Xed või Gedit | Lihtne tekstiredaktor. |
Mida me ei luba
Enne otsust
Kontrollnimekiri enne üleminekut
Kui vastad neile küsimustele, on juba väga hea pilt sellest, kui lihtne üleminek sinu jaoks on.
- Milliseid programme sa päriselt iga nädal kasutad?
- Kas mõni neist on ainult Windowsile mõeldud eriprogramm?
- Kui palju on arvutis mälu ja kas ketas on SSD?
- Kus asuvad su olulisemad failid ja on need varundatud?
- Milliseid seadmeid sa arvutiga ühendad (printer, skänner, kaamera)?
- Kas sulle on oluline, et kõik jääks samamoodi nagu praegu?
Kuidas see käib
Üleminek viies sammus
Nii töötavad kohalikud teenusepakkujad tavaliselt. Iga sammu juures saad ise otsustada, kas jätkata.
1. Vaatame koos üle, mida arvutiga teed
Enne paigaldust käime läbi programmid ja failid. Nii selgub kohe, kas mõni oluline tööriist vajab asendust või erilahendust.
2. Teeme varukoopia
Fotod, dokumendid ja e-kirjad lähevad välisele kettale. Varukoopia teeme enne, mitte pärast paigaldust.
3. Proovime Linuxit ilma muudatusi tegemata
Linuxit saab käivitada mälupulgalt proovirežiimis. Nii näed, kas kõik riistvara töötab, ilma et arvutis midagi muutuks.
4. Paigaldame ja seadistame
Paigaldame Linux Minti, valime eesti keele ja seadistame brauseri, e-posti, printeri ning varukoopia. Enamasti piisab ühest külastusest.
5. Jääme esialgu kättesaadavaks
Kui midagi jääb segaseks, saab küsida. Päris elus on kõige levinum küsimus see, kuhu mõni fail või nupp „kadus“.
Kas tahad, et keegi aitaks selle sammu läbi teha?
Kohalik teenusepakkuja saab vaadata sinu arvuti üle, teha varukoopia ja seadistada Linuxi nii, et kõik vajalik oleks olemas. Kaugtööna saab nõu anda ka siis, kui arvuti on juba paigaldatud.
- Aitame seadistada e-posti ja varukoopiad.
- Tõstame failid Windowsist üle.
- Ühendame printeri ja muud seadmed.
- Ütleme ausalt, kui mõni programm jääb puudu.
Järgmine samm: tutvu Linux Mintiga või vaata kontrollitud kasutatud sülearvuteid.